200 g = 30 m2.
Rikas raua-, fosfori-, kaltsiumisoolade poolest, rohkelt B1 ja B2 vitamiine, õun- ja sidrunhapet, hea maitsega ja dieetiliste omadustega.
Tatar – üks tähtsamaid teravilju. Tatratang, tänu raua-, fosfori- ja kaltsiumisooladele, B1 ja B2 vitamiinidele, õun- ja sidrunhappele, on heade maitseomadustega ja dieetilise väärtusega, samuti kõrge toiteväärtusega.
Temas on 10-18% valke, 59-62 lämmastikuvabu ekstraktiivaineid, 1,5-3,1 % rasva. Tatrapuder on kasulik lülitada rasvumise all kannatavate inimeste menüüsse.
Tatra õitsvates võrsetes on 1,9% rutiini, seepärast kasutatakse tatart ka ravimtaimena. Rutiin on oma toimelt lähedane P vitamiinile (vähendab kapillaaride haprust ja läbitavust).
Tavaliselt võetakse teda koos C vitamiiniga veresoonte tugevdamiseks ja verejooksu ennetamiseks mõnede nakkushaiguste korral, samuti reuma, hüpertoonia ja kiiritushaiguste puhul.
Kõrgenenud verehüübivuse korral on tatra kasutamine vastunäidustatud.
Tatra vili on kolmekandiline siledate tahkudega ja tervete servadega pähklike, millel kuju ja värvus on erinev (pruun, must või hall). 1000 seemne mass on 18-32 g, kleepuvus15-30%, tangude väljatulek 65-78%.
Vilja sisemine osa koosneb idujuurest, kahest idulehest ja endospermist. Idulehed tulevad idanemisel pealispinnale. Arengult erineb tatar teistest teraviljadest ja kõrrelistest.
Rohelise massi kasv jätkub kuni peaaegu valmimiseni. Õiepungade teke algab 8-10 päeva peale tõusmete ilmumist. Õitsemine kestab 35-40 päeva.
Kasvu ja arengu faasid.
Tatral on omapärane kasvutüüp ja areng: kõik faasid peale tõusmete toimuvad üheaegselt, kuhjuvad üksteise otsa ja jätkuvad kuni koristuseni. Neid ei saa täpselt piiritleda, vaid saab täheldada vaid nende algust ja massilist esinemist. Kõige kõrgemad kasvult on taimed küpsusfaasis. Külvist kuni koristamiseni läbib tatrataim järgmisi arengufaase.
Tõusmed – esimene kasvu ja arengu faas. Mulda külvatud seemned paisuvad 3-5 päevaga ja idanevad, tõusmed (idulehed) ilmuvad 8-10 päeva pärast. Hargnemine algab 8-11 päeva pärast tõusmete ilmumist, teise pärislehe ilmumisel.
Esimese ja teise lehe kaenaldes olevatest pungadest arenevad esimese järgu võrsed. Järgmiste sõlmede moodustumisel tekivad varrel järjest uued ja uued harud ja niimoodi seni, kuni pole moodustunud haru, kus moodustub õisik. Samamoodi toimub teise järgu võrsete harunemine jne.
Õienuppude teke algab 5-6 päeva pärast hargnemise algust. Esimeses õisikus moodustuvad õienupud annavad tunnistust, et vegetatsiooniperiood on lõppenud.
Teise ja kolmanda järgu harudel jätkub õiepungade moodustumine kuni vegetatsioonperioodi lõpuni. Õitsemine algab 25-30 päeva peale tõusmete ilmumist ja kestab 20-40 päeva ja rohkemgi.
Õitsemine ei toimu nii ühe taime kui ka õisiku piires üheaegselt. Õitsemise kestuse määravad põhiliselt ära ilmastiku tingimused, põuaga on õitsemine lühem, niiske ja sooja ilmaga pikem.
Esimesed õied avanevad taime alumisel õisikul, külgvõrsetel olevad õied puhkevad 4-8 päeva hiljem. Õie avanemine kestab 5-10 minutit, avatuna püsib ta 7-10 tundi. Kui toimus tolmlemine, siis õis sulgub.
Ebasoodsad ilmastikutingimused (põud) võivad õitsemise katkestada, aga soodsad (sademed) kutsuvad esile korduvõitsemise. Järelikult on tatra pikk õitsemine üks tema kohanemise tunnustest - ta nagu ootab soodsaid tingimusi viljade moodustamiseks. Vilja moodustumine ja küpsemine, nii nagu õitsemine, kestab ühe taime piires 30-45 päeva.
Ühel taimel on samaaegselt küpseid, tooreid ja piimküpsuses olevaid teri, aga samuti ka õisi ja õiepungi. Suur osa generatiivorganitest sureb.
Kuivus ja põud, vihm ja udu, tuul ja järsud temperatuuri alanemised takistavad tolmlemist, seemnete teket ja viivad alla saagikuse. 25-30 päeva peale õitsemise algust katkeb plastiliste ainete juurdevool viljadesse (niiskus 35-40%), need muutuvad kõvemaks, omandavad sordile omase värvuse. Niiskus väheneb 16-18% -ni. Küpsusfaasi saab kindlaks määrata selle järgi, et 75% viljadest on muutnud värvust.
Nõuded soojusele.
Tatar on soojanõudlik lühikese päeva kultuur. Põhilised tatra liigid ja sordid on sooja ja niiskuse suhtes üsna nõudlikud. Seemned idanevad niiskes mullas temperatuuril +7+8°С, ühtlased tõusmed ilmuvad +15+22°С juures. Öökülmad (-1-2°С ) kestusega 4-6 tundi kahjustavad taimikõigis kasvuperioodides, aga -2-2,5°С viib juba taimede hukkumiseni.
Negatiivselt mõjuvad õitsemise ja viljumise perioodil temperatuurid alla bioloogilist miinimumi (+12…+14°С).
Udu, kestvad vihmahood ja tugev tuul aga takistavad tolmlemist, viljastumist ja seemnete moodustumist. Kui temperatuur pole vahemikus +12...+25° С, siis tatar hästi ei kasva.
Kui temperatuur on üle +30°С ja suhteline niiskus alla 30% - siis tolmlemine ja seemnete moodustumine halveneb järsult, sest nektarit eraldub vähe ja see kuivab. Temperatuuril üle +30°С varjus ja +50°С mullapinnal hukkuvad ja kuivavad õiepungad, õied ja moodustunud viljaalgmed.
Optimaalsed tingimused arengu kriitilisel perioodil ( õitsemise algusest kuni valmimiseni) on: soe (+16+18°С) ja niiske (üle 50 % suhtelist niiskust) ilm, selle puhul moodustub kõige suurem saak.
Harilik tatar. Buckwheat. Suom.: Tattari. Sven.: Bovete. Bot.syn.: Fagopyrum sagittatum Gilib., nom. illeg., Polygonum fagopyrum L.